Kaevu veepeeglini on maapinnalt viis meetrit, vee sügavuseks mõõdeti kaks meetrit ja laiust on kaevul samuti ligi kaks meetrit. Kaevu seinad on vooderdatud ilmselt spetsiaalselt selleks otstarbeks tehtud lüheldaste telliskividega. Need on paika pandud meistrikäega ja seniajani suurepäraselt säilinud.
Aukartust äratavate mõõtmetega kaevust polnud õrna aimu ehitajatel ega muinsuskaitsjatel. See oli olnud aastakümneid peidus valatud betoonpõranda all. Ja seda põrandat lammutades avaneski ootamatult sügavik, mille põhjas läikis vesi. Millal kaev ehitati ja millal seda viimati veevõtukohana kasutati, ei ole teada. Nõukogude ajal oli selles ruumis garaaž.
«Me ei teadnud kaevu olemasolust tuhkagi!» rääkis mõisas tegutseva ehitusfirma Unico objektijuht Enn Holland. "Ma ei usu, et see Vene ajal kasutusel oli. Kuigi mine tea: sinna läheb paar vähemalt silma järgi sellest perioodist pärit toru."
Muinsuskaitse Viljandimaa nõunik Anne Kivi nentis kaevu piiludes, et sügavust tundub sel tegelikkusest vähemalt kaks korda rohkem. Kaev on ehitatud savikasse liivapinnasesse, mis on samasugune kui mõisast mõnisada meetrit lõuna poole jäävas devoni liivakivipaljandis.
Kaev jääb tulevase kohvikusaali koha peale ning seda on plaanis säilitada ja eksponeerida.
«Kindlasti tuleb sinna peale klaas. Kas just päris põrandapinnani, see on veel lahtine,» lausus Holland. «Võimalik, et klaaspinda tõstetakse üles.»
«Istud laua taga ja vaatad. Kaev on pealt klaasiga kaetud ja tuledega valgustatud. Äge!» oli Kivi plaaniga päri.
Kui paljude mõisate siseruumidesse on kaev ehitatud, pole teada. Meie maakonnas igal juhul on Viljandi mõisa kaev unikaalne. Anne Kivile on küll teada mõned hobusetallid, kus kaev sees asus.
«Mõisate kohta meie maakonnas ei meenu küll ühtegi sellist näidet,» nentis Kivi. «Võimalik muidugi, et kaevud olid sees veel nii mõneski mõisas, kuid selle kohta pole andmeid. Keskaegseid kaevusid on väljas küll mõned säilinud, tuntuim nendest on kindlasti Viljandi linnuses. Viljandi mõisa kaev on muidugi hilisemast perioodist.»
Miks kaev aga üldse hoonesse sisse tehti? Vilunud ehitusasjatundjana on Enn Holland kindel, et selle taga olid puhtpraktilised kaalutlused. Kaev asub nimelt mõisahoone selles osas, kus kunagi paiknesid teenijarahva ruumid.
«Väga võimalik, et kuskil oli mingi torustik veel, ning võimalik, et vett pumbati, aga seda ei tea keegi enam täpselt,» märgib Holland. «Teenijate ruume oli palju. Nende jaoks läks koridorist üles eraldi trepp, järelikult oli teenijaskond suur.»
«See kaev on väga suur. Eks mõisas olnud kindlasti tohutus koguses pesu, mis vajas pesemist» lisas Anne Kivi. «Vett läks kindlasti vaja suurtes kogustes – tuli ju keeta süüa ja muudki teha. Viljandi mõis oligi väga suur. Kui vaadata vanu hoonete loendeid, siis neid hooneid oli ikka kümnete viisi. Selle mõisa ajalugu vajaks kindlasti põhjalikumat uurimist.»
Viljandi mõisa omanik, osaühing Modify rajab peahoonesse 18 numbritoaga hotelli. Maja keldrikorrusele tulevad köök, kohvik ja spaa. Esimese korruse esinduslikumad ruumid on plaanis jätta saalideks ja salongideks, kus saab korraldada konverentse, bankette ja vastuvõtte.
Modify enamusosanik Viktor Siilats loodab restaureerimisega ühele poole saada poolteise aastaga ning plaanide kohaselt peaks kõik valmis olema järgmise aasta jaanipäevaks. Ehitus läheb maksma umbkaudu kolm miljonit eurot.
Allikas: sakala.postimees.ee
